Tellimused alates 39€ Eesti pakiautomaati TASUTA

21 veebr. 2023

Shroomwelli juht ja biohäkker Silver Laus: Seened on tulnud, et jääda

Shroomwelli juht ja biohäkker Silver Laus: Seened on tulnud, et jääda

Silver Lausiga vestles Kaia Gil

Sügisene aeg, vihma tibutab ja väike poiss lohiseb heas mõttes vanematega metsas kaasas ning korjab seeni. Gurmeeseeni. Kukeseent ja puravikku. Selline on Silver Lausi esimene mälestus seentest. Seened olid peres aukohal ja on seda siiani. „Olen käinud niimoodi metsas, et traktoriga toodi seeni välja,“ kõneleb Silver lapsepõlve suurtest seenesaakidest. Täna juhib Silver Eesti roheidu Shroomwell. Ettevõtet, mis annab seentele sootuks uue tähenduse.

Seened muudavad maailma

Silver on veendunud, et shroomwelli sektor on järgmine suur edulugu maailmas. Nii nagu Shroomwell ettevõttena. „See saab olema massiivne ja erakordne, mida inimesed seente ja meditsiiniseente kohta järgnevatel aastatel avastavad. Juhtusin nägema dokumentaalfilmi Alice Cooperi agendist, kes ütles, et sellest saab midagi väga suurt, mille vastu inimesed alguses võitlevad. Seentega on just nii praegu. On küll teatud umbusk, aga olen surmkindel, et me näeme järgnevatel aastatel, kuidas seened, meditsiiniseened ja roheinnovatsioon maailma ning inimkonna ajalugu muudavad,“ ütleb Silver.

Silver mäletab suurepäraselt 2018. aastal aset leidnud vestlust toonaste kolleegidega Boost Yourselfist. „Jälgisin juba siis USA trende ja nägin, kuidas seentest kujuneb järgmine suur teema. Ühendkuningriigis hakati samuti seentest järjest enam rääkima. Korditseps ja chaga olid tuntumad, reishi ja lion’s mane veel veidi varjus, aga seened olid tulnud, et jääda. Arutasime juhatuse koosolekul, millest saab järgmine murranguline trend. Mina ütlesin, et seened. Ometi me siis ignoreerisime seda. Täna on seentega seotud teadus saanud sellise hoo sisse, et seda on võimatu mitte märgata. Shroomwell ja meie tiim on seeneinnovatsiooni liider mitte üksnes Eestis, vaid viime Eesti teadlaste know-how ka kodust kaugemale.“

Onu sulane

Põikame ajas tagasi. Silver on küll Tallinnast pärit, aga veetis väga suure aja oma lapsepõlvest maal. Kuna Silveri onu hakkas Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel talu pidama, olles täna suurim Eesti kartuliseemne kasvataja, tähendas see tööd põllul ja talus tervele perekonnale.

Silver ise naerab, et tema lapsepõlv möödus onu sulasena: „Kui kool lõppes, viidi laps maale ja sügisel toodi tagasi linna. Toona mõtlesin, et tahaksin rohkem mängida, aga tegelikult õpetas selline rütm väga palju elu väärtuseid, mis veel tänagi kehtivad. Ehk mu lapsepõlve kujundas väga palju maaelu.“

Pärast keskkooli oli Silveril kaks suurt eesmärki. Üks oli ülikooli minek ja teine, et ei peaks nädalavahetustel maal käima. Mõlemad tähendasid noore mehe jaoks seda, et ta vastutab oma elu eest ise.

Esimene kaotusvalu

„Vaatasin, et logistika tundub äge asi ja läksin TTÜ-sse logistikat õppima. Esimesest ülikooliaastast läksin ka tööle. Suhtusin ülikooli üllatavalt tõsiselt, aga käisin tööl, pidudel ja olin kroonilises ajapuuduses. Suhtlesin palju üliõpilasorganisatsioonide ja välisüliõpilastega, mis andis küll väga hea kogemuse, aga oleksin enam aega vajanud,“ meenutab tänane Eesti seeneinnovatsiooni meeskonna eestvedaja muigelsui.

Silveri esimene päris amet oli kinnisvarahalduri assistendi roll. „Ega ma päris hästi aru ei saanud, mida ma tegema pidin,“ hakkab Silver naerma ja räägib edasi, kuidas ettevõte osteti ära ning suur hulk inimesi pidi töölt lahkuma. Silver nende seas.

Silver oma ustava sõbra Daisyga
Silver oma ustava sõbra Daisyga

„Täna on naljakas mõelda, aga tol hetkel oli see noore, 19- aastase inimese, suur mure ja masendus. Sain aru, et pean tuleviku edu eest ise suurema kontrolli saama. Hakkasin ülikooli tõsisemalt võtma ja otsustasin, et keskendun kogemuse saamisele. Minu eesmärk oli võimalikult palju tööintervjuusid läbida, mistõttu hakkasin tuimalt saatma CV-sid välja. Mõtlesingi, et lähen vaatan, mida tööandjad ootavad. Õige pea hakkas midagi väga huvitavat juhtuma, sest leidsin end sageli olukordadest, kus ma endamisi mõtlesin, et kuidas ma siia sattusin. Ühel hetkel olin ühe tuntud ettevõtte müügijuhi ametikoha konkursil kahe tugevaima kandidaadi seas. Kui nägin, et mu konkurent oli paarkümmend aastat vanem ja suure kogemusega inimene, kiilusin loomulikult kinni ja seda tööd ei saanud. Ent saadud kogemus kaalus kaotusvalu üle.“

Ihaldatud EXIT

Esimene kogemus ettevõtlusega oli Silveril ühe -mehe armees, kuhu noormees suundus müügimeheks. Mõne aja pärast kasvas tiim Silveri juhtimisel enam kui 10-liikmeliseks ja Silverist sai osanik. Kuigi ühine tee sai visioonide erinevusel otsa, on Silver endise äripartneriga siiani heades suhetes.

Kui sellest sai Silver esimese tõelise sissevaate ettevõtlusmaailma, andis järgmine töökoht juba võimaluse katsuda lähedalt tänase start-up maailma ihaldatud väljumist ehk exitit.

Üks Silveri sõpradest käis välja idee sõiduki jälgimise lahenduse arendamiseks. Kui täna on GPS-seade väike kiip, tähendas see tol ajal Silveri sõnul telliskivi suurust seadet: „Olime kõikidest konkurentidest valgusaastate kaugusel ees, aga meie probleem oli see, et olime 22-aastased. Meri oli põlvini. Kulutasime alati rohkem, kui teenisime. Mõtlesime sellele, kuidas tulusid suurendada, mitte kulusid vähendada. Teenisime ulmelisi summasid, aga ei suutnud kulusid kontrolli alla saada ja müüsime ettevõtte konkurendile maha. See oli minu esimene exit.“

7 aastaks Kanadasse

Pärast edukat väljumist vaatasid Silver ja tema pruut teineteisele otsa ja küsisid, et mis oleks, kui käiks aasta Eestist ära. Austraaliasse, kuhu suundusid väga paljud, nad ei tahtnud ja Silver viskas variandina õhku Kanada. Kahe nädalaga oli work & holiday viisa käes. Piletid osteti Torontosse, kuhu lend oli kõige odavam. Kanada on rahvaste paabel, mistõttu olid noored seiklejad väga õiges kohas.

Silveri üks kirg on mägedes matkamine

Silveri pruut sai tööle kõigest mõne nädalaga, aga 200-st resümeest, mille Silver välja saatis, tuli vastus vaid kolmelt. Kõik seotud ukselt uksele müügiga. Mingeid ootuseid noormehel polnud, sest Eesti kultuuris on taoline töö täiesti tundmatu. Üsna pea sai Silver tiimijuhiks ja tema hoole all oli 3 Torontos asuvat kontorit 60 inimesega. See tähendas 60 inimest, kelle muredega igapäevaselt tegeleda.

Shroomwelli A-tiim

„Meie töökultuur Eestis ja arusaam asjadest versus sellega, mis seal toimub, on ikka ulmeline. Läänemaailmas püüab sotsiaalsüsteem inimese kinni. Sa ei peagi tööd tegema, tule lihtsalt kohale. Sellise mõtteviisiga inimeste motiveerimine oli väga keeruline. Sul on paar eredat tähte, aga enamikku pead järele vedama ja lihtsalt välja vahetama,“ räägib Silver Kanadast saadud kogemusest.

„Siin Shroomwellis on meil täiesti A-tiim, kellega saab suuri asju teha. Meie inimesed on fantastilised, oma eriala fännid ja tegijad. Naudin seda, et saan nendega koos töötada ja roheinnovatsiooni edendada,“ on Silver tänulik.

Biohäkker Silver

Ent kuidas juhtus nii, et Silver avastas biohäkingu ja usub ühtlasi seenemaailma erakordsusesse. Eellugu on lihtne. „Nooremana suitsetasin ja samal ajal mõjutas elu sotsiaalne alkoholism. Nädalavahetustel oli pidu. Kui ühel hetkel Starbucksi järjekorras kuuendat kohvi ootasin, sain äkki aru, et elu võiks lihtsam olla, sest mul oli pidev brainfog. Sõna otseses mõttes hakkasin taga ajama ajuvõimekust, millega päev oleks selgem. Tegin otsuse, et jätan suitsetamise maha. Hakkasin unerütmi paika lükkama, sest olin täielik ööloom. Kolmeni öösel üleval olemine tähendas aga hilist ärkamist.“

Silver Shroomwelli teadustiimiga

Nii sattuski Silver podcastide peale, kus kõnelesid biohäkkerid ja tema ellu jõudsid esimeste tervisetoodetena supertoidud ja vitamiinid. Tooted, millega keha aluseliseks muuta. Silver teab, et kui toitumine on paigast ära, läheb keha väga happeliseks ja nõrgeneb immuunsüsteem. „Ühel hetk oli vitamiinide ja mineraalainete kogus massiivne, mida tarbisin. Kui autosse bensiini rohkem panna, ega ta ju kiiremini sõitma ei hakka. Tegelikult on olulised erinevad elu alussambad- elustiil uni, toitumine, liikumine. Mind mõjutas kõige rohkem unerütmi paika saamine. Sellel oli erakordne mõju mu enesetundele. Mõttetöö muutus kiiremaks, brainfog kadus. Biohäkkerlus tähendab seda, et hakkadki katsetama erinevate asjadega, mida tavainimene ei proovi. Minu jaoks on olulised vitamiinid näiteks C-vitamiin, K2, D- vitamiin, D3- vitamiin, magneesium, E-vitamiin, tsink ja vask. Aga see kõik on individuaalne. Katsetama peab, mis sobib ja mis mitte. Ka see, millisel ajal, millist vitamiini või toidulisandit võtta.“

Chaga kui seenemaailma valitseja

Tervisevaldkonda jälgis Silver juba enne, kui Shroomwell ettevõttena ta ellu tuli ja järgib pinevalt praegugi. „Olin Shroomwelli meeskonnal, kes toona oli Chaga, külas käinud ja endagi metsa Raplamaal chaga kasvama pannud. Mu sõbral oli esimene seenefarm Eestis juba aastal 2015, aga see oli ilmselgelt liiga vara. Mäletan, kuidas me kord grillisime ja jutu sees ütles ta, et chaga ehk must pässik on kõige kõvem asi üldse. Seenemaailma kuningas. Ta andis mulle tüki kuivanud chagat koju kaasa ja hakkasin ise katsetama. Proovisin seda jahvatada, kuid seda ma koduste vahenditega ei soovita. Kohviveski läks hingusele. Aga hakkasin chaga pulbrit lisama kohvile, smuutidele ning sain ruttu aru, et chaga on väga vinge meditsiiniseen. Ülejäänud on ajalugu. Täna ei tee me Shroomwelliga mitte üksnes ajalugu, vaid kujundame seenevaldkonna tulevikku.“